TempoLife › Funktsioonid › Mineral water mineral content › hardness

Selgitatud vee karedus

Kõvadus on lahustunud kaltsium ja magneesium, väljendatuna nii, nagu oleks see kõik kaltsiumkarbonaat. Siin on millimoolide, saksa kraadide, prantsuse kraadide ja miljondiku vaheline teisendus, klassifikatsiooniribad ja iga andmebaasis oleva vee kareduse väärtus, mis on arvutatud tema enda analüüsi põhjal.

Mis kõvadus tegelikult on

Kõvadus ei ole aine. See on viis kahevalentse metalli ioonide liitmiseks vees – praktikas kaltsiumi ja magneesiumi, sest kõike muud on mikrokogustes – ja summa teatamiseks nii, nagu oleks see kõik kaltsiumkarbonaat. See konventsioon on sajandeid vana ja see on olemas, kuna algne test oli seebikatse: kare vesi sadestas seebi vahuks ja mõõdeti, kui palju seepi vahu valmistamiseks kulus.

Keemia, mis seda tekitab, on lihtne. Vihm kogub endasse süsihappegaasi, muutub nõrgalt happeliseks ning maapinnast läbi liikudes lahustab lubjakivi ja dolomiiti, kandes kaltsiumi ja magneesiumi vesinikkarbonaatidena minema. Läbi graniidi, basaldi või liivakivi rännanud veel pole eriti midagi lahustuda ja see tuleb välja pehme. Seetõttu on läbi Auvergne’i laava filtreeritud Volvic pehme ja Vosges’i lubjakivist pärinev Contrex mitte.

Ühikud, teisendatud

Ringluses on neli ühikut ja neid on erinevates riietes sama kogus. Alustage millimoolidest liitri kohta, mis on keemiliselt aus:

mmol/l = kaltsium ÷ 40,08 + magneesium ÷ 24,31, mõlemad milligrammides liitri kohta.

Nii et vesi temperatuuril 17,2 °dH on kaltsiumkarbonaadina 3,07 mmol/l, 30,7 °fH ja umbes 307 mg liitri kohta. Need kõik on üks vesi; muutus ainult tava.

Kaks klassifikatsiooni, millega kohtute

Pesuainekarpidele trükitud ja nõudepesumasinasse sisseehitatud Saksa skaala kasutab kolme jämedamat riba: weich alla 1,5 mmol/l (8,4 °dH), mittel, 1,5–1,5–48,5 mmol/l (2,8,5 mmol/l). hart üle 2,5 mmol/l (14 °dH). Kui teie nõudepesumasin küsib kõvaduse seadistust, tähendab see seda skaalat ja teie veevärk avaldab teie tänava numbri.

Kõik andmebaasis olevad veed kareduse järgi

Vesi, mille tootja avaldab üksikute ioonide asemel mineralisatsiooniklambri, selles tabelis ei ole: karedust ei saa arvutada ilma kaltsiumi ja magneesiumita eraldi.

Mis kõvadus teeb ja mis mitte?1⟫

See teeb karusnaha. Kareda vee soojendamine lõhustab kaltsiumvesinikkarbonaadi kaltsiumkarbonaadiks, mis on palju vähem lahustuv ja väljub lahusest kõige kuumemale saadaolevale pinnale – veekeetja elemendile, boileri spiraalile, kohvimasina soojusvahetile. See on hoolduskulu ja espressomasinate puhul hooldusintervall. Peseb ka pesu: kare vesi seob seebi lahustumatuks saast, mistõttu on pesuaine doosid ja nõudepesumasina soola seadistused kareduse järgi indekseeritud.

See ei muuda vett ohtlikuks. Joogivee karedusele ei ole seatud tervisepõhist piirväärtust ning selle mõlemad komponendid on toitained, mida tarbitakse – liiter kareda vett on tõeline, kui tagasihoidlik, panus kaltsium ja magneesium. Vana epidemioloogia, mis seostab pehmeveelisi piirkondi kõrgema kardiovaskulaarse suremusega, ei ole kunagi muutunud põhjuslikuks leiuks ja see ei ole ühegi praeguse soovituse aluseks.

Kaks praktilist hoiatust. Ioonivahetuse teel töötavad pehmendajad vahetavad kaltsiumi ja magneesiumi naatriumi vastu, nii et tugevalt pehmendatud varu on pigem naatriumi kui kareduse küsimus – tasub teada, kui teil on palutud soolast loobuda. Ja karedus ei ütle midagi asjade kohta, mis tegelikult muudavad vee ohtlikuks: nitraadid, plii, bakterid. Need on parameetrid, mida teie kasulikkuse testid.

Analüüsid: arvud, mille iga tootja avaldab etiketil või oma tehnilisel lehel – vt iga veelehe baasrida.Võrdluskogused: EFSA dieedi võrdlusväärtused.Märgistuse väited: Direktiiv 2009/54/EÜ, III lisa.Mineraalvee koostise piirnormid ja fluoriidi märgistamise reegel: Direktiiv 2003/40/EÜ.Kraanivee parameetrilised väärtused: Direktiiv (EL) 2020/2184.Kontrollitud2026-09-06.

Korduma kippuvad küsimused